............................................................................................................

Mis vahe on klaasvillal ja kivivillal?

Tooraine vahe. Klaasvilla valmistamisel kasutatakse pea 80% taaskasutatud klaasi, kvartsliiva, soodat, dolomiiti jne. Kivivilla komponendiks on erinevad kivimid - basalt, räbusti, koks jne.

Klaasvilla struktuurile on tänu tema tootmistehnoloogiale iseloomulikud pikad, paralleelse struktuuriga klaasvillakiud.

Kivivilla struktuurile on iseloomulik teineteise suhtes risti-rästi asetsevad kivivillakiud. Samuti on kivivillakiud lühemad.

Klaasvillast on võimalik toota soojapidavamat isolatsioonimaterjali. Klaasvillakiud on kivivillakiududega võrreldes ca neli korda peenemad ning tänu sellele on isolatsioonimaterjalis rohkem seisvat õhku, mis tagabki klaasvillale parema soojapidavuse.

............................................................................................................

Mis tagab mineraalvilladel, nii kivi- kui klaasvillal, soojapidavuse?

Soojapidavuse tagab villakiudude vahel seisev õhk. Mida rohkem on villakiudude vahel seisvat õhku, seda soojapidavam on materjal. Õhu soojusjuhtivus on vaid 0,026 W/mK. Soojustusvillades on kiududest moodustuv struktuur vajalik selleks, et õhku paigal hoida.

Kumb on soojapidavam, kas suurema või väiksema soojajuhtivusteguriga (lambdaga) materjal?

Väiksema soojusjuhtivusega soojustusmaterjal säästab sama kihipaksuse juures rohkem soojusenergiat. Ehitiste soojusisolatsiooni peamine soojust isoleeriv aine on seisev õhk. Õhu soojusjuhtivus on 0,026 W/mK. Soojustusvillades on kiududest moodustuv struktuur vajalik selleks, et õhku paigal hoida. Kui kiud on piisavalt peened, siis neis toimuv soojusjuhtivus on tähtsusetu.

............................................................................................................

Mida tähendavad piirete või konstruktsioonide juures tähistused R (m2K/W) ja U-arv (W/m2K)?

• R (ühik: m2K/W) on piirde (konstruktsiooni, tarindi) soojapidavus ehk soojatakistus. Mida suurem on R-i väärtus, seda soojapidavam on piire.
• Piirde (konstruktsiooni, tarindi) isolatsioonivõimet iseloomustatakse soojusjuhtivusega ehk U-väärtusega (ühik: W/m2K), mis näitab kui suurel hulgal soojusel ( W ) õnnestub pääseda läbi ühest ruutmeetrist pinnast, kui seespool piiret on temperatuur 1 kraadi (Kelvini) võrra kõrgem kui väljas. Mida väiksem on U-arv, seda soojapidavam on piire.
• Piirde soojajuhtivus ehk U-arv on soojapidavuse R pöördarv. Piirde soojajuhtivust saab arvutada valemiga: U= 1/R. Ühik: W/m2K.

............................................................................................................

Kas soojustusmaterjali tihedus on oluline?

Oleneb konkreetsest olukorrast. Mitte alati ei ole mineraalvilla tihedus oluline.

Soojustusmaterjalide tähtsaimat omadust soojapidavust silmas pidades ei pea materjal olema alati suurema tihedusega. Suurema tihedusega kaasneb isolatsioonimaterjalis vähem seisvat õhku, mis ongi ju soojapidavuse tagaja, samuti suureneb tiheduse suurenedes otsene soojusülekanne tänu kiudude rohkusele ning kokkuvõttes isolatsioonimaterjali soojapidavus hoopiski halveneb.

(Kui isolatsioonimaterjalil vähendada tihedust, siis tema soojusisolatsioonivõime väheneb, kuna seisev õhk hakkab liikuma ning soojusisolatsioonivõime halvenemine kajastub ka siis juba materjali soojusjuhtivusteguris.)

Tihti on isolatsioonimaterjalidel lisaks isolatsioonivõimele olulised ka muud omadused või kriteeriumid (koormustaluvus, dünaamiline jäikus, tuuletihedus jne). Klaasvillal on oma vastavad näitajad oma tiheduste juures ning samamoodi kivivillal. Neid tihedusi ei saa samastada ega panna ühele teljele, mis tekitab asjatut segadust ning arusaamatusi.

Isolatsioonimaterjali tihedus on tähtis tuletõkkeisolatsioonide puhul. Mineraalvillast valmistatud tuletõkketoodete tihedus algab 80 kg/m3 kohta.

............................................................................................................

Milline kasutustemperatuur on üldehituslikul klaas- ja kivivillal?

Üldehituslike klaas– ja kivivillatoodete kasutustemperatuur on kuni 200°C.

............................................................................................................

Kas klaavill põleb?

Tavalised ehitusvillad ei ole tuletõkkevillad, olgu tegemist kivi-või klaasvillaga. Mõlema kasutustemperatuur on kuni 200°C. Kuumade pindade isoleerimiseks tuleb kasutada spetsiaalseid tulekindlaid villu, mille kasutustemperatuur on vähemalt 700°C. ISOVER-villad on mittepõlevad materjalid ja kuuluvad kõrgeimatesse tuleohutuse euroklassidesse A1 või A2-s1,d0.

Tavalist ehituslikku mineraalvilla (nii klaas- kui kivivilla) ei tohi kasutada korstnate isoleerimisel.

............................................................................................................

Mida tähistab tuleohutuse euroklass A2-s1,d0?

A2 – näitab, et materjal on mittepõlev reageerimisel tulega:

s1 – näitab suitsugaaside vähest tekkimist reageerimisel tulega;

d0 – näitab, et reageerimisel tulega ei moodustu tilkuvaid osakesi.

............................................................................................................

Mida tähendavad tähed ja numbrid ISOVER-i ehitusvillade nimetuses?

KT - rullvillad, KL - plaatvillad. Number tähistuse ees näitab toote laiust millimeetrites. KT 40 laius on 1220 mm. Kui number tähistuse ees puudub, on laius 565 mm.

Numbrid 33, 35, 37, 40 tähistavad materjali soojusjuhtivustegurit. Soojusjuhtivustegur näitab materjali soojusjuhtivust. Mida väiksem on soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal. Vastavalt sellele on ISOVER-i toodete klassifikatsioonis antud ka tärne. Rohkem tärne = rohkem sooja.

............................................................................................................

Kas ISOVER-i tooted on tervisele ohutud?

ISOVER-i toodetel on olemas ohutuskaart. Lisaks vastab suurem osa toodetest Soomes kasutusel olevale ehitusmaterjalide saasteklassi M1 nõuetele ning on turvaline valik ka hingamisteede haigusi põdevatele või allergia all kannatavatele inimestele.

............................................................................................................

Mis on saasteklass M1?

Soomes kasutusel olev klassifikatsioon jagab materjalid kolme klassi, millest M1 on parim. Kõik ISOVER-i tooted kuuluvad emissiooniklassi (saasteklassi) M1.

Ehitusmaterjalidele saasteklasside andmise eesmärgiks on edendada selliste toodete arendust ja kasutamist, millest eristub võimalikult vähe aineid hoone siseõhku.

............................................................................................................

Kas ISOVER-i tooted on sertifitseritud?

ISOVER-villad, ECOPHON-ripplaed ja STYROFOAM XPS isolatsioonid kannavad CE-märgistust ja omavad EÜ vastavustunnistusi. Rohkem infot leiate siit.