KKK - SOOJAPIDAVUS

ISOVER vastab:
Tooraine vahe. Klaasvilla valmistamisel kasutatakse pea 80% taaskasutatud klaasi, kvartsliiva, soodat, dolomiiti jne. Kivivilla komponendiks on erinevad kivimid - basalt, räbusti, koks jne. 
Klaasvilla struktuurile on tänu tema tootmistehnoloogiale iseloomulikud pikad, paralleelse struktuuriga klaasvillakiud. 
Kivivilla struktuurile on iseloomulik teineteise suhtes risti-rästi asetsevad kivivillakiud. Samuti on kivivillakiud lühemad. 
Klaasvillast on võimalik toota soojapidavamat isolatsioonimaterjali. Klaasvillakiud on kivivillakiududega võrreldes ca neli korda peenemad ning tänu sellele on isolatsioonimaterjalis rohkem seisvat õhku, mis tagabki klaasvillale parema soojapidavuse. 
Jätkusuutlikkuse vaatevinklist on ISOVER klaasvilla eelised suur taaskasutatud tooraine osatähtsus (taaskasutatud klaas) ning kokku pressitavus pakendamisel, misläbi  saavutatakse väiksemad heitmed transpordil ning väiksemad pakendijätmete hulgad.
 

ISOVER vastab:
Soojapidavuse tagab villakiudude vahel seisev õhk. Mida rohkem on villakiudude vahel seisvat õhku, seda soojapidavam on materjal. Õhu soojusjuhtivus on vaid 0,026 W/mK. Soojustusvillades on kiududest moodustuv struktuur vajalik selleks, et õhku paigal hoida. 
 

ISOVER vastab:
Mida väiksem on lamda (λ) ehk soojusjuhtivustegur, seda soojapidvam on materjal. 
Väiksema soojusjuhtivusega soojustusmaterjal säästab sama kihipaksuse juures rohkem soojusenergiat. Ehitiste soojusisolatsiooni peamine soojust isoleeriv aine on seisev õhk. Õhu soojusjuhtivus on 0,026 W/mK. 
 

ISOVER vastab:

• R (ühik: m2K/W) on piirde (konstruktsiooni, tarindi) soojapidavus ehk soojatakistus. Mida suurem on R-i väärtus, seda soojapidavam on piire. 
• Piirde (konstruktsiooni, tarindi) isolatsioonivõimet iseloomustatakse soojusjuhtivusega ehk U-väärtusega (ühik: W/m2K), mis näitab kui suurel hulgal soojusel ( W ) õnnestub pääseda läbi ühest ruutmeetrist pinnast, kui seespool piiret on temperatuur 1 kraadi (Kelvini) võrra kõrgem kui väljas. Mida väiksem on U-arv, seda soojapidavam on piire. 
• Piirde soojajuhtivus ehk U-arv on soojapidavuse R pöördarv. Piirde soojajuhtivust saab arvutada valemiga: U= 1/R. Ühik: W/m2K.

ISOVER vastab:
Oleneb konkreetsest olukorrast. Mitte alati ei ole mineraalvilla tihedus oluline. 
Soojustusmaterjalide tähtsaimat omadust soojapidavust silmas pidades ei pea materjal olema alati suurema tihedusega. Suurema tihedusega kaasneb isolatsioonimaterjalis vähem seisvat õhku, mis annab soojapidavuse, samuti suureneb tiheduse suurenedes otsene soojusülekanne tänu kiudude rohkusele ning kokkuvõttes isolatsioonimaterjali soojapidavus hoopiski halveneb. 
(Kui isolatsioonimaterjalil vähendada tihedust, siis tema soojusisolatsioonivõime väheneb, kuna seisev õhk hakkab liikuma ning soojusisolatsioonivõime halvenemine kajastub ka siis juba materjali soojusjuhtivusteguris.)
Tihti on isolatsioonimaterjalidel lisaks isolatsioonivõimele olulised ka muud omadused või kriteeriumid (koormustaluvus, dünaamiline jäikus, tuuletihedus jne). Klaasvillal on oma vastavad näitajad oma tiheduste juures ning samamoodi kivivillal. Neid tihedusi ei saa ja ei tohi samastada ega panna ühele teljele, mis tekitab asjatut segadust ning arusaamatusi.
Isolatsioonimaterjali tihedus on tähtis tuletõkkeisolatsioonide puhul. Kivivillast valmistatud tuletõkketoodete tihedus algab 80 kg/m³ kohta. Ultimate tooted (Saint-Gobaini patent) on kivi- ja klaasvilla segu  ja nendel veelgi madalamad tihedused. Näiteks Ultimate tulekaitsevõrkamattide tihedus on 66 kg/m³ kohta

ISOVER vastab:
Üldehituslike klaas– ja kivivillatoodete kasutustemperatuur on kuni 200°C
 

ISOVER vastab:
Tavalised ehitusvillad ei ole tuletõkkevillad, olgu tegemist kivi-või klaasvillaga. Mõlema kasutustemperatuur on kuni 200°C. Kuumade pindade isoleerimiseks tuleb kasutada spetsiaalseid tulekindlaid villasid, mille kasutustemperatuur on vähemalt 700°C. ISOVER-villad on mittepõlevad materjalid ja kuuluvad kõrgeimatesse tuleohutuse euroklassidesse A1 või A2-s1,d0. Tulekindlad ehitusmaterjalid tagavad tulekahju ennetava kaitse.
Kokkupuutel tulega ei osale need tooted otseselt põlengus, ei suurenda tuld ega kanna tulelevikut edasi ning ei eralda suitsu ega põhjusta põlevaid pritsmeid. Isover mineraalvillade kasutamine võimaldab vähendada tulekahju ning selle hävitava tagajärgede ohtu. Isover mineraalvillast (klaasvillast) tooteid liigitatakse valdavalt A1 klassi.

Tavalist ehituslikku mineraalvilla (nii klaas- kui kivivilla) ei tohi kasutada korstnate ning tulekollete isoleerimisel.

ISOVER vastab:

Ehitusmaterjalid jagatakse tuleohutuse euroklassidesse selle põhjal, milline on nende mõju tulekahju puhkemisele ja tule levikule, suitsu tekkimisele ning põlevate osade moodustumisele. Euroklasside liigitus on A1-st (kõrgeim) kuni F-ni (madalaim). Katse- ja klassifikatsioonimeetoditena kasutatakse EN-standardeid.
Meie tootevalikus leiduvad ISOVERi mineraalsed ehitusisolatsioonid on tüübikinnituse järgi põhitoote osas tulekindlad: A1 või peaaegu tulekindlad: A2-s1,d0 (sõltuvalt konkreetsest tootest).  Ehituslik mineraalvillaplaat (klaasvillaplaat) ISOVER STANDARD 35 (või muu) ei eralda isegi sulamisel mürgiseid gaase. Isover mineraalvillast isolatsioon kindlustab inimeste turvalisust hoones ja tagab konstruktsioonide tuleohutuse. Täpsemad tuletehnilised omadused erinevate toodete kohta on leitavad tootekirjeldustes.

• ISOVERi pehme ehituslik mineraalvill kuulub kõrgeimasse tuleohutse klassi A1. Kõik pinnakatteta klaasvillad kuuluvad vähemalt tuleohutuse klassi A2-s1,d0.
• Materjale, mis ei kuulu klassi A1, iseloomustab lisaks põlemisele või tule edasikandumise omadustele võimele tekitada suitsu (S) või lenduvaid osakesi (D).
• Tekkivate suitsugaaside hulka iseloomustab tähis S: s1 - suitsugaasi ei teki üldse või tekib väga vähe; s2 - suitsu tekib; s3 - suitsu tekib väga palju.
• Lenduvate osakeste hulka näitab tähis D: d0 - lenduvaid osiseid ei ole; d1 - lenduvaid osiseid on; d2 - lenduvaid osiseid on palju.

ISOVER vastab:
Numbrid 31, 32, 33, 35, 40 tähistavad materjali soojusjuhtivustegurit lamda (λ). Soojusjuhtivustegur näitab materjali soojusjuhtivust. Mida väiksem on soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal.
 

ISOVER vastab:
ISOVER-i toodetel on olemas ohutuskaart. 1907/2006 REACH määrus eeldab ohutuskaarti vaid ohtlikelt ainetelt ja segudelt. ISOVERi klaasvillast isolatsioonimaterjalid (plaadid, rullid või puistevill) on REACHi määruse kohaselt klassifitseerimata tooted, mille suhtes ohutuskaarti ei nõuta. Saint-Gobain Finland Oy on siiski otsustanud koostada oma klientidele ka ohutuskaardi, et tagada klaasvillast toodete ohutu käitlemine ja kasutamine.

Lisaks vastab suurem osa toodetest Soomes kasutusel olevale ehitusmaterjalide saasteklassi M1 nõuetele ning on turvaline valik ka hingamisteede haigusi põdevatele või allergia all kannatavatele inimestele. 
 

ISOVER vastab:
Soomes kasutusel olev klassifikatsioon jagab materjalid kolme klassi, millest M1 on parim. Kõik ISOVER-i tooted kuuluvad emissiooniklassi (saasteklassi) M1.
Ehitusmaterjalidele saasteklasside andmise eesmärgiks on edendada selliste toodete arendust ja kasutamist, millest eristub võimalikult vähe aineid hoone siseõhku.