Skip to main content
Isover logo
Saint-Gobain Saint-Gobain
Otsi
  • et
  • ru
  • TOOTED
    • Ehitusisolatsioon
      • Pehmed ehitusvillad
        • UUED villad 2020
      • Tihendusvillad
      • ISOVER tuuletõkketooted
      • Tyvek® tuuletõkkekangad ja teibid
      • Paigaldusvahendid ja -tarvikud
      • Tellismüüritise kinnitid
      • Krohvisüsteemide soojusisolatsioon
      • Lamekatuse soojustus
      • Betoonelementide tooted
      • Sammumüra tooted
      • Puistevill
      • Sauna ja renoveerimise tooted
      • VARIO® auru- ja õhutõkkesüsteem
      • Tuletõkkeisolatsioonid
      • ISOVER Garage
      • XPS foam (endine Styrofoam)
      • Talvine külmumiskaitse Winter Mat
    • Tehniline isolatsioon
      • Torukoorikud
      • Klaasvillamatid
      • Klaasvillaplaadid
      • Kivivillaplaadid
      • Kivivillamatid
      • ULTIMATE võrkmatid
      • ULTIMATE plaadid
      • Laevatööstus/Marine
      • ISOTEC paigaldusvahendid ja -tarvikud
    • Multipakk 20 aastat
    • OTSI TOODET
    • Uued tooted
  • LAHENDUSED
    • LAHENDUSED
    • CLT lahendused
      • Välisseinad
      • Katused
      • Vahelaed
      • Vaheseinad
    • Korrusmajad
      • Katused
      • Põrandad
      • Pööningud
      • Välisseinad
      • Vahelaed
      • Vaheseinad
    • Eramud, ridamajad
      • Pööninguvahelaed
      • Põrandad
      • Vahelaed
      • Vaheseinad
      • Välisseinad
      • Pööning
      • Niisked ruumid
      • Kelder
      • Katused
      • Katuslagi
      • Vundament
    • ISOVER konstruktsioonilahenduste kogumik
    • Tulekaitse
      • Korstnad / suitsulõõrid
      • Betoonkonstruktsioonide tulekaitse
      • Metallkonstruktsioonide tulekaitse
      • Ventilatsioonikanalite tuletõkkeisolatsioon
    • Ventilatsioonikanalite isoleerimine
      • Väljatõmme
      • Ventilatsioonikanalite tuletõkkeisolatsioon
  • Oskusteave
    • Õhutihe ehitamine
      • Miks on õhutihedus tähtis?
      • Õhutiheduse mõõtmine
      • Õhutiheduse mõõtmine hoonetes Isov´air-iga
      • Niiskusetõke
      • Õhutiheduse saavutamine
      • VARIO® aurutõkke- ja õhutiheduse süsteem
      • Olulisi õhutiheduse mõisteid
    • Keskkonnasõbralik soojustamine
      • CO2 jalajälje vähendamine
      • ISOVER Forssa tehas kasutab Biogaasi
      • Keskkonnadeklaratsioon EPD
      • Klaasi taaskasutamine
      • Klaasvilla tootmine
      • LEED-punktid
      • G3 touch
    • Heliisolatsioon
      • Heliga seotud põhimõisted
      • Õhumüra isolatsiooninõuded
      • Kergseinte ja vahelagede õhumüra isoleermine
      • Löögimüra isoleerimine
    • ISOVER Multi-Comfort maja
    • Tulepüsivus
    • Nullenergiamaja Villa ISOVER
    • Küsimused ja vastused
  • INFOMATERJALID
    • Kõik infomaterjalid
      • Toimivusdeklaratsioonid (DoP)
      • Keskkonnadeklaratsioonid - EPD
      • Sertifikaadid
      • Tooteohutus
      • Ladustamise ja käsitsemise juhendid
      • Paigaldusjuhised
      • Tulekaitselahendused
      • U-arvud
      • Trükised
    • HINNAKIRI
    • Artiklid
    • Videod
    • OTSI INFOMATERJALI
  • PROJEKTEERIJALE
    • ISOVER konstruktsioonilahenduste kogumik
      • Ava ISOVER konstruktsioonilahenduste kogumik
    • Nullenergiamaja Villa ISOVER
    • Arvutusprogrammid
    • U-arvud
  • ETTEVÕTE
    • ETTEVÕTE
    • KONTAKTID
      • Meie inimesed
      • Kontorid
      • Ladu
      • Edasimüüjad
      • Puistevilla paigaldajad
      • TeKe keskkond
    • ISOVER
    • Saint-Gobain
    • Keskkonnasõbralik soojustamine
      • EPD, LCA
  • Koostööpartnerid
  • Uudised
  1. Avaleht
  2. Oskusteave
  3. Keskkonnasõbralik soojustamine
  4. Klaasi taaskasutamine

Klaasi taaskasutamine

ISOVER klaasvilla tootja Saint-Gobain Finland Oy on Soome suurim klaasi taaskasutaja. Klaasvilla valmistamiseks kasutatud toorainetest moodustab taaskasutatud klaas koguni 60-80 %. Klaasvilla tootmine on Soomes oluline osa klaasijäätmete ringlussüsteemist. Taaskasutatud klaasi kasutamine vähendab oluliselt klaasvilla mõju keskkonnale. Taaskasutatud klaasi kasutamine klaasvilla tootmises säästab klaasi valmistamiseks kasutatavaid algseid toormeid (liiv, sooda ja lubjakivi) ja aitab vähendada tootmisprotsessi energiatarbimist ning vähendab mõnevõrra ka toorme sulamisel tekkivat õhusaastet.

Tooraineks taaskasutatud klaas


Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu on järgmine:
  • Kasvuhoonegaaside ehk CO2 emissiooni vähendamine. Klaaspakendi tootmise puhul väheneb näiteks kasvuhoone gaasi emissioonide hulk atmosfääris 5% kasutades toorainena 10% klaasipuru.
  • Energiakasutuse vähendamine, 1 tonni klaasi tootmine liivast, soodast ja muust kulutab 3 x enam energiat kui kasutatud klaasist
  • 100% ehk lõpmata kordi ümbertöödeldav, kusjuures klaasi omadused taaskasutamisel ei halvene
  • Kõige jätkusuutlikum pakendamise materjal, kuna klaasi tegemiseks on rohkelt toormaterjali, mis on valmis saadaval ning ei ole vaja fossiilseid kütuseid materjali puhastamiseks.

Klaasi elutsükkel

Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas väga habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Tegelikult on tavaline aknaklaas vaid tahke vedelik. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi, seega on tal väga pikk elutsükkel.
 

Klaasi elutsükkel

Klaasivilla tootmine

Klaasvilla valmistamine algab tooraine hankimisest ja töötlemisest. Toorainena kasutatavad pudeli-ja tasapinnalise klaasi purustatud klaasitükid töödeldakse vastavate tarnijate juures kogumis-ja puhastuskeskustes. Nendesr tootmisettevõtetest väljuv klaasipuru võib olla pärit auto tuuleklaasist, kasvuhoone lammutamisel tekkivatest klaasjäätmetest või veinipudelitest.

 

Klaasi taaskasutamise võimalustest Eestis

Klaas on üks esimesi materjale, mida on eraldi kogutud ja taaskasutatud. Klaas on ainulaadne materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks, ilma et nende kvaliteet halveneks. Klaasi tootmine klaasimurrust on palju energiasäästlikum kui esmasest toormest (liivast, soodast ja lubjakivist). Klaasi taaskasutussektor kasvab keskeltläbi 10% aastas. Rahvusvaheline klaasipuruga kauplemine pole siiski väga kõrgelt arenenud, mille põhjuseks on eelkõige selle materjali transportimise kõrged kulud väärtusega võrreldes.
Klaasi taaskasutamisel ringlussevõtuna on peamiseks probleemiks klaasi erinevad värvid. Valge, rohelise ja pruuni klaasipuru segamisel ei saa toota puhast klaasi. Kuigi rohelise klaasi tootmisel segatud klaasipurust piiranguid pole, ei toodeta rohelist klaasi nii palju, et kogu segatud klaasipuru ära kasutada. Rasksulavad lisandid, nt portselan, tekitavad samuti probleeme klaasi ümbertöötamisel. Ka ei tohi klaasmaterjali ringlussevõtusüsteemi sattuda kristalli, kuna see sisaldab pliid.
Klaaspakendi ja klaasijäätmete kogumine ning selle kordus- ja taaskasutus on Eestis laialt levinud. Traditsiooniliselt käsutatakse laialdaselt korduskasutatavat klaaspudelit alkohoolsete jookide (eelkõige õlle) pakendamisel. Kuna Eestis toodetakse klaaspakendit, siis on siin väga head võimalused klaaspakendijäätmete taaskasutamiseks teisese toormena. Klaaspakendi-tootjate võimalused klaasi käitlemiseks ületavad tunduvalt Eestis tekkiva klaasipuru koguseid. Ka ei ole veokaugused klaasipuru vedamiseks tehasesse kuigi suured. Et klaaspakend! ja -pakendijäätmete taaskasutamise võimalused ja taaskasutatava pakendi osakaal üldises pakendi­massis on Eestis küllaltki suur, siis tuleks selle pakendiliigi kasutamist soodustada ja arendada.
 
Klaasi konteiner
 
Pandipakendi märgita klaaspudelite ja purkide sorteerimine

Pane klaasi kogumiskonteinerisse vaid:
  • klaaspudeleid
  • klaaspurke
 
 Ära pane klaasi kogumiskonteinerisse:
  • portselani (kohvitassid, taldrikud), opaalklaasi (kosmeetikatoote pakendid)
  • savipudeleid
  • plastikpudeleid
  • kuumust kestvat klaasi (ahjuvormid, kohvikannud)
  • aknaklaase, peegleid
  • hõõglampe, kristalle
 
 

 

Elukeskkonda säästev ehitamine
Huvitavaid fakte klaasist

Kas sa teadsid, et...

  • Õlu ja muude karastusjookide klaaspudelid tiirlevad liigist olenevalt 30 -70 korda jookide tehase ja tarbija vahel, ennem kui nad purustatakse.
  • Soomes alustati klaasi kogumist Riihimäel 1978. ISOVER alustas taaskasutatud klaasi kasutamist oma tootmises alates 1983.
  • Klaasi taaskasutamisel kulub 40% vähem energiat, kui klaasi valmistamiseks algsetest toorainetest.
  • Euroopas on klaasi kokku kogumises esikohal Sveits ning teisel kohal on Soome.
  • Üle maailma keskmine klaasi taaskasutamine toormaterjalina ISOVER toodete puhul on 54%. Soome Hyvinkää ja Forssa tehaste klaasi taaskasutamise määr on üle 80%.
  • © 2021
  • Sisukaart
  • saint-gobain.com
  • Juriidiline info
  • Küpsised
  • Privaatsuspoliitika
Back to Top