Tooraineks taaskasutatud klaas
Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu on järgmine:
- Kasvuhoonegaaside ehk CO2 emissiooni vähendamine. Klaaspakendi tootmise puhul väheneb näiteks kasvuhoone gaasi emissioonide hulk atmosfääris 5% kasutades toorainena 10% klaasipuru.
- Energiakasutuse vähendamine, 1 tonni klaasi tootmine liivast, soodast ja muust kulutab 3 x enam energiat kui kasutatud klaasist
- 100% ehk lõpmata kordi ümbertöödeldav, kusjuures klaasi omadused taaskasutamisel ei halvene
- Kõige jätkusuutlikum pakendamise materjal, kuna klaasi tegemiseks on rohkelt toormaterjali, mis on valmis saadaval ning ei ole vaja fossiilseid kütuseid materjali puhastamiseks.
Klaasi elutsükkel
Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas väga habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Tegelikult on tavaline aknaklaas vaid tahke vedelik. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi, seega on tal väga pikk elutsükkel.
Klaasivilla tootmine
Klaasvilla valmistamine algab tooraine hankimisest ja töötlemisest. Toorainena kasutatavad pudeli-ja tasapinnalise klaasi purustatud klaasitükid töödeldakse vastavate tarnijate juures kogumis-ja puhastuskeskustes. Nendesr tootmisettevõtetest väljuv klaasipuru võib olla pärit auto tuuleklaasist, kasvuhoone lammutamisel tekkivatest klaasjäätmetest või veinipudelitest.
Klaasi taaskasutamise võimalustest Eestis
Klaas on üks esimesi materjale, mida on eraldi kogutud ja taaskasutatud. Klaas on ainulaadne materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks, ilma et nende kvaliteet halveneks. Klaasi tootmine klaasimurrust on palju energiasäästlikum kui esmasest toormest (liivast, soodast ja lubjakivist). Klaasi taaskasutussektor kasvab keskeltläbi 10% aastas. Rahvusvaheline klaasipuruga kauplemine pole siiski väga kõrgelt arenenud, mille põhjuseks on eelkõige selle materjali transportimise kõrged kulud väärtusega võrreldes.Klaasi taaskasutamisel ringlussevõtuna on peamiseks probleemiks klaasi erinevad värvid. Valge, rohelise ja pruuni klaasipuru segamisel ei saa toota puhast klaasi. Kuigi rohelise klaasi tootmisel segatud klaasipurust piiranguid pole, ei toodeta rohelist klaasi nii palju, et kogu segatud klaasipuru ära kasutada. Rasksulavad lisandid, nt portselan, tekitavad samuti probleeme klaasi ümbertöötamisel. Ka ei tohi klaasmaterjali ringlussevõtusüsteemi sattuda kristalli, kuna see sisaldab pliid.
Klaaspakendi ja klaasijäätmete kogumine ning selle kordus- ja taaskasutus on Eestis laialt levinud. Traditsiooniliselt käsutatakse laialdaselt korduskasutatavat klaaspudelit alkohoolsete jookide (eelkõige õlle) pakendamisel. Kuna Eestis toodetakse klaaspakendit, siis on siin väga head võimalused klaaspakendijäätmete taaskasutamiseks teisese toormena. Klaaspakendi-tootjate võimalused klaasi käitlemiseks ületavad tunduvalt Eestis tekkiva klaasipuru koguseid. Ka ei ole veokaugused klaasipuru vedamiseks tehasesse kuigi suured. Et klaaspakend! ja -pakendijäätmete taaskasutamise võimalused ja taaskasutatava pakendi osakaal üldises pakendimassis on Eestis küllaltki suur, siis tuleks selle pakendiliigi kasutamist soodustada ja arendada.
Pandipakendi märgita klaaspudelite ja purkide sorteerimine
Pane klaasi kogumiskonteinerisse vaid:
- klaaspudeleid
- klaaspurke
Ära pane klaasi kogumiskonteinerisse:
- portselani (kohvitassid, taldrikud), opaalklaasi (kosmeetikatoote pakendid)
- savipudeleid
- plastikpudeleid
- kuumust kestvat klaasi (ahjuvormid, kohvikannud)
- aknaklaase, peegleid
- hõõglampe, kristalle