Isolatsioon aitab paranadada hoonetes elamismugavust
Sõdadevahelisel perioodil Eestisse ehitatud elamutest olid 90 % puidust kandva konstruktsiooniga ning väljast samuti puitviimistlusega. Nõukogude ajal vahetasid puit ja kivi omavahel kohad ning puidu osakaal eramute ehituses langes märgatavalt ning mitme korteriga hoonete ehituses muutus praktiliselt olematuks. 1970ndatel rajati hulgaliselt raudbetoonist elementidest korterelamuid, mis on tänapäevases mõistes mittepiisava soojusisolatsiooniga. 2015 alguses on taas juba pooled ehitatavatest eramutest puitkonstruktsioonil, aasta aastalt kasvab ka puidust kortermajade ja ühiskondlike hoonete osakaal. Nüüdisaegsed ehitatavad korterelamud rajatakse raudbetoonist, aga juba hästisoojustatud elementidest. Nii puidust kui ka betoonist hoonete puhul kasutatakse ISOVER terviklahendusi soojustamisel, aga ka müra- ning tulekaitsel.
Tänapäeval on rajatavate hoonete puhul võtmesõnadeks energiatõhusus ning elamismugavus. Välisseinasid isoleeritakse soojapidavamaks, samas pööratakse suurt tähelepanu piisavale ventilatsioonile. ISOVER isolatsioonilahendused aitavad säästa kütteenergiat ja parandada elamismugavust, lisaks on unikaalsetel ISOVER isolatsioonitoodetel müra summutavad omadused.
Uut hoonet kavandades tasub eelkõige mõelda hoone pikale kasutusajale ning kaaluda energiatõhusamaid lahendusi, kui senini on harjutud ja siiani lähtekohaks on olnud. Aastast 2020 on ehitada lubatud vaid liginullenergiahooneid (nZEB) ning see tähendab sammu edasi energitõhususes nii piiretele kui ka tehnosüsteemidele.
Soovituslikud lähtekohad välispiirete soojusläbivusel:
| Välissein | Põrand | Katuslagi | |
| LIGINULLENERGIA ELUHOONED, RIDA‐ JA KORTERELAMUD |
U = 0,14 W/(m²·K) | U = 0,12 W/(m²·K) | U = 0,10 W/(m²·K) |