Löögimüra isoleerimine

Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Peamiseks erinevuseks on vibratsiooni tekitamise viis, kuid konstruktsiooni enda reaktsioon on peaaegu samasugune. Konstruktsiooni reaktsiooni alusel võib teha järgmisi järeldusi:

• Võrdse tugevusega löökide mõjul kõigub raske konstruktsioon vähem, löögimüra isolatsioon paraneb konstruktsiooni kaalu suurenemisel (massi kahekordistumisel umbes 9 dB).
• Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleerivust saab parandada helisid summutava mitmekihilise plaatkonstruktsiooni abil.
• Isoleerivust saab parandada kahekordse konstruktsiooni või ujuvpõrandaga, kahekordse spetsiaaltalastikuga või vetruvalt riputatud laega.

Praktikas saab löögimürataset vähendada näiteks järgnevate meetoditega:

• Monoliit- või õõnesplaadist vahelagi, mille peal on väga elastne sünteetiline vaip.
• Ujuvad põrandakonstruktsioonid, mis peavad olema täiesti eraldi kõigist muudest konstruktsioonides ja tehnilistest seadmetest.
• Monteeritavad põrandad (millel on elastsed vaheosad)
• Ripplaed

Heliisolatsiooninõuded (RakMK C1) on täidetavad mitmete erinevate lahendustega. Parimaid tulemusi annab sellise ujuva põrandakonstruktsiooni kasutamine, mille puhul betoonist õõnes- või monoliitplaadi peal on elastne kiht (paksus > 30 mm) ja pindmiseks ujuvplaadiks on betoonplaat (h > 70 mm) või plaatkonstruktsioon (min. 22 mm). Ujuv pinnakonstruktsioon tuleb kõigist külgnevatest konstruktsioonidest eraldada. Soovitame ujuvpõrandate elastseks kihiks toodet ISOVER FLO, mis kujutab endast mõlemalt poolt klaaskiudvildiga kaetud klaasvillaplaati. Sel juhul on põranda pinnamaterjal vabalt valitav. Õõnesplaadi või monoliitplaadi peal võib kasutada ka parimaid sünteetilisi vaipu ning niisugune konstruktsioon vastab löögi- ja õhumüra isolatsioonile esitatavatele uutele nõuetele. Sünteetilist vaipa ei tohi asendada akustiliselt viletsama materjaliga ning seda ei tohi teise materjaliga (nt. laudparkett, laminaat, plaadid vms.) katta. NB! Parketti koos elastse alusmaterjaliga ei tohi kasutada vahetult õõnesplaadi või monoliitplaadi peal, vaid vahel peab olema ujuv põrandakonstruktsioon.

Elastse vahekihiga monteeritav põrandakonstruktsioon vastab uutele nõuetele, kui pinnaks on parkett koos elastse alusmaterjaliga või sünteetiline vaip. Õõnesplaadil või monoliitplaadil võib elastse alusmaterjali peal kasutada parketti, kui betoonist vahelae all on elastselt toestatud plaat-ripplagi, mille vaheruumis on mineraalvill. Kui soovitakse, et elanikud saaksid põrandakatte vabalt valida, tuleb kasutada ujuvaid põrandakonstruktsioone.

Ujuvad põrandakonstruktsioonid nõuavad suuremat paigaldustäpsust kui tavapärasel korteriehitusel harjutud. Ujuv põrandakonstruktsioon peab olema hoone karkassist täiesti lahus. Järgnevalt on loetletud tüüpilisi vigu:

• Ujuvpõranda alla jääb mõni tahke ese, mis ühendab pinnaplaadi kandekonstruktsiooniga.
• Pinnaplaadi valurakis on mingil põhjusel vigastatud. Valumass pääseb elastsesse kihti ja näiteks elastse kihi vuukide kaudu valgub mass kandekonstruktsiooni külge. Kui mass tahkub, on ujuva pinnaplaadi ja kandekonstruktsiooni vahele tekkinud jäik ühendus.
• Pinnaplaat puutub vastu kõrvalkonstruktsioone. Eraldusriba on ära jäänud või valamise ajal paigast nihkunud. Eraldusriba ja rakise vuuk tuleb katta teibiga. Rakise servasid võib kõrgendada, jättes eraldusriba rakise taha.
• Pinnaplaat puutub kokku läbivate konstruktsioonidega. Torude läbiviike on ilma vastavate eraldusdetailideta raske korralikult teha. Toru ümber paigaldatud mineraalvill või teibitud Lohjacelli riba ei tööta tavaliselt korralikult.
• Ujuvpõrandat ei tohi lävepakkude kaudu hoone karkassiga ühendada. Lävepakk tuleb kinnitada ainult ujuva põrandakonstruktsiooni külge. Kui ujuv põrandakonstruktsioon lõpeb nii, et vuuk jääb läve alla, tuleb lävepakk poolitada ja poolte vahekohti täita elastse kitiga.
• Ääreliistud ei tohi olla kiilutud ujuva põrandakonstruktsiooni külge. Korralikult töötaval ujuvpõrandal on ääreliistud vähemalt 1 mm võrra põrandast lahti.
• Ujuvpõranda pinnamaterjal ei tohi puudutada ühtki ümbritsevat konstruktsiooni. Sageli halvendatakse löögimüra isolatsiooni sellega, et parkett paigaldatakse vastu radiaatoritorusid, selle tagajärjel levib heli alumisse ja/või ülemisse korterisse.
• Kui ujuvpõrandale püstitatakse plaat- või kivimaterjal, tuleb jälgida, et ala servadel ei ühendataks pinnamaterjali hoone seintega.
• Kui ujuvpõrandale püstitatakse vaheseinu, tuleb need ujuvpõrandast elastselt toestada.
• Plaatkonstruktsiooniga ujuvpõrandate puhul tuleb jälgida, et tehnilised läbiviigud ei ühendaks ujuvat plaatkonstruktsiooni hoone karkassiga.
• Plaatkonstruktsiooniga ujuvpõrandate puhul tuleb tähelepanelikult jälgida ka seda, et elastne kiht oleks vajaliku koormuskindlusega ja et plaatkonstruktsioon vastab projekteerimise juhenditele. Pinnakihi servaaladel võib koormuse ühtlustamiseks kasutada suurema koormuskindlusega tooteid.