Ehitised aitavad vähendada energiatarvet ning CO2 emissioone
Eurostati 2002. aasta andmetel tarbis põhiliselt hoonetest koosnev elamu- ja teenindussektor Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmisena 40,27% kogu toodetud energiast, Eestis oli vastav näitaja aga koguni 53,84%. Olukorra muutmiseks võttiski Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu 2002. aastal vastu direktiivi 2002/91/EÜ hoonete energiatõhususe kohta, mis nõuab liikmesriikidelt hoonete energiatõhususe suurendamist. Tulenevalt direktiivist on Eestis on kehtiv Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a määrus nr. 258,Energiatõhususe miinimumnõuded.
Hoone energiasäästlikkust mõjutavad ehitise soojustehnilised omadused, kütte- ja soojaveeseadmed, kliima- ja ventilatsioonisüsteemid, valgustus ja sisseseade, ehitise asukoht ja paigutus, põhjendatud nõuded sisekliimale.
Iga paigaldatud tonn klaasvilla säästab 6 tonni süsinikdioksiidi emissiooni aastas
Klaasvilla kasutamine aitab saavutada Kyoto protokolli eesmärke. Ühe tonni klaasvilla tootmise käigus tekib 0,8 tonni süsinikdioksiidi. Samas, kasutades klaasvilla isolatsioonina on süsinikdioksiidi sääst aasta jooksul isegi kuni 6 tonni. Eeldades, et klaasvilla kasutusaeg on 50 aastat, vähendatakse süsinikdioksiidi emissiooni sel ajal 300 tonni. See ületab 375 kordselt tootmise käigus tekitatud süsinikdioksiidi emissiooni.
150 kuupmeetrist klaasvillast piisab suurema ühepereelamu isoleerimiseks vastavalt passivmaja standardile
