Ehitusmaterjalide tootjatelt saab teavet ehitiste CO2 jalajälje vähendamise osas
Ehitiste ja toodete olelusringi mõjuhinnangud annavad arhitektidele, projekteerijatele, ehitajatele ning muudele soetud osapooltele usaldusväärset ja võrreldavat teavet erinevate ehituslahenduste CO2 heitmete kohta.
Uued ehitised on palju energiatõhusamad ning järgmiseks verstapostiks on liikumine süsinikuneutraalse suunas. Kuid ehitise süsinikujalajälje vähendamine on kogu ehitussektorile tohutu väljakutse. Ehitusmaterjalidega või tootega on seotud teatud hulk CO2 heitmeid: neid tekib alates toormaterjalide hankimisest, samuti lisaks järgmistes etappides - tootmisel, transpordil, ehitamisel ning lõpuks ka lammutamisel.
Ehitustoodete tootjatel on hoonete süsinikujalajälje vähendamisel võtmeroll: vähendades oma toodete elutsükli keskkonnamõju ning investeerides tootearendusse, energiatõhususse ja taastuvenergiasse, on ehitustoodete tööstusel võimalik toota keskkonnasõbralikke ja vähese süsinikusisaldusega materjale, tooteid ja lahendusi.
Toote keskkonnadeklaratsioonid (EPD) ja hoone elutsükli arvutusmetoodikad annavad kõigile osapooltele usaldusväärset teavet headest ehk vähese süsinikusisaldusega ehituslahendustest.
Madala süsinikusisaldusega ehituse arengus on tähtsaks lähtekohaks toote keskkonnadeklaratsioon ehk EPD (lühend tuleneb inglise keelest Enivironmental Product Declaration). EPD on kontrollinud kolmas osapool ning see näitab toote keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul ehk "sünnist surmani".
Praktikas annavad toote keskkonnadeklaratsioonid läbipaistvat, usaldusväärset ja võrreldavat informatsiooni, kui palju süsinikdioksiidi tekib toodete valmistamise, transpordi ja kasutuselt kõrvaldamise käigus ning tervikuna seostub sellega ehitusmaterjali või tootega.
Samas, üksikuid keskkonnadeklaratsioone on üksteisega raske otseselt võrrelda. Võrdlemisel tuleks arvesse võtta toodete funktsionaalseid nõudeid ja nende toimivust kõnealuses konstruktsioonis ja hoones. Kõige lihtsamal kujul saab juba esialgset teavet mahuarvutustega ja võrdlusesse kogutakse lisaks teavet materjalide kohta seoses olelustsükli mõjudega. Tavaliselt kasutatakse ka erinevaid elutsükli hindamise ja arvutamise tööriistu, millest enim kasutatakse Soomes Bionova välja töötatud programmi One Click LCA.
Ehitustoodete tootjatel on võimalus kaasa aidata ja levitada kasutusvalmis ja hõlpsamini kasutatavat teavet materjalide ja toodete kohta süsiniku jalajälje osas otse arvuti programmidesse. Samal ajal saame pakkuda usaldusväärseid võrdlusanalüüsi andmeid erinevate materjalide keskkonnamõjude kohta hoone tasandil - nii meile endile kui ka hoonega seotud erinevatele osapooltele ja otsustajatele.
Konstruktsioonide CO2 heitmete võrdlus on abiks otsuste langetamisel
2019 aasta jooksul on Saint-Gobain Finland Soomes koos Bionova´ga läbi viinud nii ISOVER isolatsioonilahenduste kui ka Weber Plaano põrandasegulahenduste konstruktsiooni ja ehituse olelustsükli mõju uuringud CO2 heitmete osas.
Mõlemad uuringud modelleerisid One Click LCA programmiga esmalt tüüpilisi ISOVER-i soojustatud katuse- ja välisseinakonstruktsioone, samuti Weber Plaano tüüpilist põrandalahendust. Seejärel võrreldi erinevate konstruktsioonide süsinikuheidet alternatiivsete betooni- ja kipsist tasandussegudega. Katuse – ja välisseinte lahendustes rakendati alternatiivseid soojutusmaterjale nii puit- kui ka betooni konstruktsioonilistes lahendustes. Olelustsükli mõjuhinnangud põhinevad kõige uuemal, kontrollitud avalikul teabel.
ISOVER isolatsioonilahenduste puhul kasutati modelleerimise alusobjektina kahekorruselist puitkarkassmaja Villa Saint-Gobain, mis ehitati Hyvinkää Elamumessile 2013 aastal ning lisaks tüüpilist betoonist korterelamut. Weber Plaano põrandalahenduste jaoks kasutati mudelis samuti alusena objekti Villa Saint-Gobain.
Olelustsükli hindamisaruanded pakuvad nii olelustsükli (sealhulgas energia) kui ka materjali heitkoguste võrdlusi vastavalt standardile EN 15978 ja Soome keskkonnaministeeriumi süsinikujalajälje hindamismeetodile.
Väiksemad süsinikuheitmed nii konstruktsioonide, samuti ka terve ehitise tasandil
Uuringud näitavad, et Weber Plaano põrandalahendused ja ISOVER isolatsioonilahendused tagavad madalaima süsinikuheitme nii konstruktsiooni kui ka terve hoone tasandil. Plaano põrandakattelahenduse süsinikuheide on hoone elutsükli jooksul betoonpõrandaga võrreldes 2,5% madalam ja kipsi tasanduskihiga võrreldes 1,2% madalam, sõltumata hoone karkassist. Kui energiavõrgu CO2 heitmekogused tulevikus langevad, võib Soome keskkonnaministeeriumi stsenaariumi kohaselt Plaano põrandakattelahenduse "süsiniku kokkuhoid" olla kuni 4% kogu elutsükli heitkogusest. ISOVER-i isolatsioonilahenduste süsinikuheide on puitkarkassmaja elutsükli jooksul 0,1–6,2% madalam. ISOVER isolatsioonilahenduste maksimaalne "süsiniku kokkuhoid" betoonist korterelamu puhul on 2,6% elutsükli jooksul.
ISOVER-i isolatsioonilahenduste madalam süsinikusisaldus põhineb klaasvilla soojusisolatsioonivõimes madalama tiheduse tasemel. Lisaks annab eeliseid, et ISOVER klaasvilla tootmises kasutatav elekter on taastuvatest energiaallikatest ning Forssa tehases kasutatakse kohapeal toodetud biogaasi. Weber Plaano põrandakattelahenduste madal süsinikusisaldus põhineb samuti väiksemal vajamineval materjalil ehk massil. Lisaks mõjutavad süsinikuheitmeid kohapeal tekkiva materjali ülejäägi hulk ja kuivatamiseks vajalik energiahulk.
Kõik uuringus kasutatud Weber Plaano põrandakonstruktsioonid ning ISOVER isoleeritud katuselahendused ja välisseinte konstruktsioonid on modelleeritud programmiga One Click LCA ning on mõeldud kasutamiseks arendajatele, arhitektidele, ehitajatele ning loomulikult ka kõikidele hoone ehitusega seotud osapooltele.
Elutsükli keskkonnamõju aruanded tõlgituna Eesti keelde on leitavad allpool:
Saint-Gobainis jätkame tööd süsinikneutraalse, ringmajanduse ja mugavate elukeskkondade nimel. Samuti tuleb meeles pidada, et ehitusmaterjalide süsinikujalajälg on vaid üks kriteerium nende materjalide jätkusuutlikkuse hindamises ja samas osa sotsiaalsest vastustusesest. Vähest süsinikusisalduse eesmärki silmas pidades ei saa teha kompromisse muudes olulistes kriteeriumites: keskkonnamõjudes, ressursitõhususes, ringmajanduses, kohaliku väärtuse loomises ning mis kõige tähtsam - inimeste tervises ja hoonete ohutuses.