Praegune olukord elektriturul on pannud paljud pered üle vaatama oma maja senist olukorda ja soojapidavust. Mida paremini on maja soojustatud, seda suurem on ka kokkuhoid küttelt. Seega, milline peab olema üks hästi soojustatud majasein ja mida soojustamisest teadma peaks.
Üks korralik maja välissein peab olema tugev, stabiilne, helikindel ja soojapidav. Soojustusel on maja seinas täita väga oluline roll: tagada hoones mõnus sisekliima ja vältida suurte küttekulude tekkimist. Soojustusmaterjale on mitmed, ja kõik tänapäevased tooted on väga head. Oluline on neid konstruktsioonis õigesti kasutada.
Maja soojustamise keerukuse määrab paljuski hoone kuju — mida keerukamate arhitektuursete vormidega ehitis on, seda raskem on maja renoveerida energiasäästlikuks. Sopiline maja on üldjuhul alati külmem kui lihtsa ruudu- või ristkülikukujulise plaaniga hoone. Rasked kohad soojustamisel on kõikvõimalikud sõlmed, erinevate tasapindade lõikejooned. Mida vähem selliseid paiku on, seda kergem on hoonet soojustada. Samuti peab arvestama külmasildadega. Need on kohad, kus soojustusmaterjali kihti läbib mingi suurema soojajuhtivusega materjal. Siis hakkab soojus kütteperioodil liikuma mööda külmasilda läbi soojustuse õue. Kindlasti peab üle vaatama katuse või külma pööningu puhul laepealse soojustuse ning kütteta keldri korral põrandaaluse soojustuse. Soojakaod läbi katuslae ja põranda moodustavad hinnanguliselt ligi 50% hoone soojakaost. Ei ole mõtet panna seina 150–200 mm paksust soojustusmaterjali kihti, kui tegelikkuses jätkub soojusenergia liikumine hoonest välja läbi korrektselt soojustamata katuse ja põranda.
