CO2 jalajälje vähendamine
Kliimamuutuse mõjud nagu põuad, kuumalained, tornaadod ja üleujutused kogu maailmas oma ekstreemsete ilmastikuoludega on muutunud üha sagedamaks ka juba Euroopas. Kiiresti muutuva kliima tagajärgedeks on samuti tõusev meretase, ookeanide hapestumine ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine.
Süsinikdioksiidi (CO2) heitmed on peamine kliimasoojenemist põhjustav gaas.
Ehitusmaterjalide tootjatelt saab teavet ehitiste CO2 jalajälje vähendamise osas
Ehitiste ja toodete olelusringi mõjuhinnangud annavad arhitektidele, projekteerijatele, ehitajatele ning muudele soetud osapooltele usaldusväärset ja võrreldavat teavet erinevate ehituslahenduste CO2 heitmete kohta.
Uued ehitised on palju energiatõhusamad ning järgmiseks verstapostiks on liikumine süsinikuneutraalse suunas. Kuid ehitise süsinikujalajälje vähendamine on kogu ehitussektorile suur väljakutse. Ehitusmaterjalidega on seotud teatud hulk CO2 heitmeid: neid arvestatakse alates toormaterjalide hankimisest ja kogu protsess jaguneb järgmisteks etappideks - tootmine, transport, ehitus ning lõpuks ka lammutamine.
Ehitustmaterjalide tootjatel on hoonete süsinikujalajälje vähendamisel suur roll: vähendades oma toodete elutsükli keskkonnamõju ning investeerides tootearendusse, energiatõhususse ja taastuvenergiasse, on ehitusmaterjalidetööstusel võimalik toota keskkonnasõbralikumaid ja vähiksema süsinikusisaldusega materjale, tooteid ja lahendusi.
Toote keskkonnadeklaratsioonid (EPD) ja hoone elutsükli arvutusmetoodikad annavad kõigile osapooltele usaldusväärset teavet süsinikusisalduse kohta antud toote või lahenduse osas.
Madala süsinikusisaldusega ehituse arengus on tähtsaks lähtekohaks toote keskkonnadeklaratsioon ehk EPD (Enivironmental Product Declaration). EPD on dokument, mis on välja antud ja kinnitatud kolmanda osapoole poolt ning see näitab toote keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul ehk "sünnist surmani".
Samas, üksikuid keskkonnadeklaratsioone on üksteisega raske otseselt võrrelda. Võrdlemisel tuleks arvesse võtta toodete funktsionaalseid nõudeid ja nende toimivust kõnealuses konstruktsioonis või hoones. Kõige lihtsamal kujul saab juba esialgset teavet mahuarvutustega ja võrdlusesse kogutakse lisaks teavet materjalide kohta seoses elutsükli mõjudega. Tavaliselt kasutatakse ka erinevaid elutsükli hindamise ja arvutamise tööriistu, millest enim Soomes Bionova poolt välja töötatud programmi One Click LCA.
Konstruktsioonide CO2 heitmete võrdlus
2019 aasta jooksul on Saint-Gobain Finland Soomes koos Bionova´ga läbi viinud ISOVER isolatsioonilahenduste konstruktsiooni materjalide ja ehituse elutsükli mõju uuringud CO2 heitmete osas.
Uuringus modelleeriti One Click LCA programmiga tüüpilisi ISOVER-i soojustatud katuse- ja välisseina konstruktsioone. Seejärel võrreldi erinevate konstruktsioonide süsinikuheidet alternatiivsete betooni- ja kipsist tasandussegudega. Katuse – ja välisseinte lahendustes rakendati alternatiivseid soojutusmaterjale nii puidu- kui ka betooni konstruktsioonilistes lahendustes. Elutsükli mõjuhinnangud põhinevad kõige uuemal, kontrollitud avalikul teabel.
ISOVER isolatsioonilahenduste puhul kasutati modelleerimise alusobjektina kahekorruselist puitkarkassmaja Villa Saint-Gobain, mis ehitati Hyvinkää Elamumessile 2013 aastal ning lisaks tüüpilist betoonist korterelamut.
Hindamisaruanded pakuvad nii elutsükli (sealhulgas energia), kui ka materjali heitkoguste võrdlusi vastavalt standardile EN 15978 ja Soome keskkonnaministeeriumi süsinikujalajälje hindamismeetodile.
CO2 heitmete võrdlusgraafikud
Väiksemad süsinikuheitmed konstruktsioonide ja kogu ehitiste tasandil
ISOVER-i isolatsioonilahenduste süsinikuheide on puitkarkassmaja elutsükli jooksul 0,1–6,2% madalam. ISOVER isolatsioonilahenduste maksimaalne "süsiniku kokkuhoid" betoonist korterelamu puhul on 2,6% elutsükli jooksul.
ISOVER-i isolatsioonilahenduste madalam süsinikusisaldus põhineb klaasvilla soojusisolatsioonivõimes madalama tiheduse tasemel. Lisaks annab eelise ISOVER klaasvilla tootmises kasutatav elekter, mis on taastuvatest energiaallikatest ning Forssa tehases kasutatakse kohapeal toodetud biogaasi. Lisaks mõjutavad süsinikuheitmeid kohapeal tekkiva materjali ülejäägi hulk ja kuivatamiseks vajalik energiahulk.
Kõik uuringus kasutatud ISOVER isoleeritud katuselahendused ja välisseinte konstruktsioonid on modelleeritud programmiga One Click LCA ning on mõeldud kasutamiseks arendajatele, arhitektidele, ehitajatele ning kõigile hoonete ehitusega seotud osapooltele.
Elutsükli keskkonnamõju aruanded tõlgituna Eesti keelde leiate artikliga seotud dokumentide osast, lehe vasakul äärel.
Saint-Gobainis jätkame tööd süsinikneutraalsuse, ringmajanduse ja mugavate elukeskkondade loomise nimel. Samuti tuleb meeles pidada, et ehitusmaterjalide süsinikujalajälg on vaid üks kriteerium nende materjalide jätkusuutlikkuse hindamises ja samas osa sotsiaalsest vastustusesest. Vähest süsinikusisalduse eesmärki silmas pidades ei saa teha kompromisse ka teistes olulistes kriteeriumites nagu keskkonnamõjud, ressursitõhusus, ringmajandus ja mis kõige tähtsam - inimeste tervis ja hoonete ohutus.
Arvuta oma CO2 jalajälg
ClimateHero on Rootsi ettevõte, mis on välja töötanud nii isikliku kui ettevõtte jalajälge hindava kliimakalkulaatori.
