Milline on ühe kaasaegse eramu süsiniku jalajälg ja kuidas seda vähendada?
Eesti Elamumessi 2025 raames püstitatud Nostra näidismajale "Oaas", mille arhitekt on Tomomi Hayashi tehti põhjalik CO₂ heitmete analüüs. Uuring keskendus isolatsioonilahenduste keskkonnamõjule ja selgitas välja, millised materjalid ja konstruktsioonivalikud aitavad saavutada väiksema jalajälje nii välisseinte, katuslae kui ka kogu hoone tasandil.
Lähteandmed arvutustes
Suletud netopind: 155 m² (ühepereelamu)
Välisseina pindala: 318 m², millest 221 m² ilma avatäideteta.
Eelprojekti U-arv: 0,15 W/m²K
Teostatud lahendus: 0,142 W/m²K (6% parem soojapidavus)
Katuslae pindala: 194 m²
Eelprojekti U-arv: 0,08 W/m²K
Teostatud lahendus: 0,061 W/m²K (20% parem soojapidavus)
Tegelikud U-arvude parandused emissiooniraportis ei kajastunud.
Tehnosüsteeme ja päikesepaneele arvutustes ei arvestatud.
LCA etapid B2…B5 (hooldus, parandamine, asendamine, renoveerimine) jäeti lihtsustamise eesmärgil välja.
Uuringu eesmärk
Analüüsi eesmärk oli hinnata isolatsioonilahenduste keskkonnamõju välisseina, katuslae ja kogu hoone tasemel.
Võrdlusesse kaasati:
Puithoone isolatsioonilahendused
Kivist kandekonstruktsiooniga hoone isolatsioonilahendused
Uuriti erinevaid isolatsioonimaterjale kogu hoone elukaare jooksul (50 aastat):
klaasvill, kivivill, tselluvill, fenoolvaht, EPS, PIR.
Tulemused – milline on hoone süsiniku jalajälg?
Hoone süsinikujalajälg: 394 736 kg CO₂e (50 aasta peale)
Keskmine aastane jalajälg: 7 894 kg CO₂e
Jalajälg m² kohta: 51 kg CO₂e/m² aastas
Emissioonide jaotus
Kasutusaegne energia (50 aastat): 72% (tavaliselt 45–60%)
Siin on võimalik vähendada jalajälge taastuvenergia ja PV-paneelide kasutamisega.
Materjalid: 15–30% olenevalt lahendustest
Välissein: 22% kogu emissioonist
Katuslagi: 9% kogu emissioonist
Tänu teadlikele lahendustele välisseinas ja katuslaes saavutati üle 5% väiksem süsinikuheidete emissioon võrreldes eelprojekti lahendusega. Valikud olid põhjendatud ka rahaliselt.
OLULINE TÄHELEPANEK: mida massiivsem on konstruktsioon, seda suurem on selle süsiniku jalajälg. Puitkonstruktsiooniga hoonetes saavad seetõttu isolatsioonid ja fassaadimaterjalid suurema osakaalu kogu hoone keskkonnajalajäljes.
Miks Isover isolatsioonilahendused on madalama jalajäljega?
1. Taaskasutatud klaas
Isover mineraalvillade tootmisel kasutatakse ca 70% taaskasutatud klaasi.
2. Tootmine CO₂-neutraalse energiaga
Kasutatakse hüdroenergiat ja biogaasi.
Klaasi sulatamine ja küpsetusahi tarbivad energiat, kuid ei põhjusta otseseid CO₂ heitmeid.
3. Ressurssiefektiivsed tooted
Sama soojusisolatsioon saavutatakse väiksema kaaluga.
4. Lokaalne tootmine ja transpordisääst
Isover isolatsioonid toodetakse Soomes.
Tooteid pressitakse kokku kuni 4 korda väiksemasse transpordimahusse (nt ISOVER Standard 35: 2,6 m³ → 10,32 m³).
See vähendab oluliselt transpordi-, laadimis- ja ladustamiskulusid võrreldes plastisolatsioonidega (XPS, EPS, PF, PIR).
5. Jätkusuutlik pakend
Pakendid sisaldavad 30% taaskasutatud plastikut.
Alates 2025 kasutatakse läbipaistvaid või väiksema trükipinnaga pakendeid (kuni 15%), et taaskasutus oleks lihtsam.
Kokkuvõte
Nostra poolt Elamumessile püstitatud eramu süsinikuanalüüs näitab, et Isover isolatsioonilahendused vähendavad hoone süsiniku jalajälge kõige tõhusamalt.
Teadlikud valikud välisseina ja katuslae konstruktsioonides võimaldasid saavutada madalama jalajälje nii keskkonna kui ka rahalise kulu mõttes.
CO₂ jalajälje analüüsi teostas Kadri-Ann Kertsmik, idrak OÜ ([email protected]).
Analüüs tugines eelprojekti andmetele ja mahtudele.
👉 Loe rohkem Nostra kohta siit: www.nostra.ee/meist